Kullamaa Püha Johannese kirik on algselt olnud ühelööviline kolme võlviga kodakirik (ilma tornita). Praeguse väliskuju on ta omandanud XIX sajandil, mil ehitati juurde torn ja kirikuhoonet pikendati altariruumi ehitamisega.
Arhitektuuriajaloolase Villem Raami arvates on Kullamaa kirik ehitatud XIII sajandi lõpul. Arvatavasti on ehitustöid juhtinud sama meister, kes ehitas ka Haapsalu Toomkiriku ja Märjamaa kiriku. Sellele viitab mitmete ehituslike elementide sarnasus. Vanimad kirjalikud teated Kullamaa kihelkonnast pärinevad 1364. aastast, millal nimetati parohhiaalpreester "mõlema Püha Johannese" kiriku juurde Kullamaal. Kiriku ja koguduse käekäigust katoliku ja ka reformatsiooni aja algul on vähe teada. Kullamaa kirik on läbi aastasadade hästi säilinud. Ei ole teada, et ta oleks kordagi põlenud või sõdades rängalt kannatada saanud.Kullamaalt on säilinud vanim eestikeelne üleskirjutus. Selleks on Kullamaa vakuraamatu lõpus leiduvad kolm palvet: Pater noster (Meie Isa), Credo (Usutunnistus) ja Ave Maria (Maarja tervitus) aastast 1525.
Meie päevini on kirikus säilinud mitmed esemed XVII sajandist. Nii pärineb kantsel aastast 1626. Kantsli all seisab praegu vana kirikukassa, milline kannab aastaarvu 1639. Kassa on nn. rahapakk-kassa (tulekindel, välja raiutud ühest dolomiidi-pangast, kahe lukuga). Luterliku kiriku tegevuse juurde kuulus vaeste ja haigete abistamine, mille tarbeks korraldati korjandusi
Suure kunstilise väärtusega on Heinrich Gösekeni epitaaf (1681) ja võidukaare-ristpalk (1682) mille autoriteks on puunikerdaja Christian Ackermann ja maalermeister Lorenz Buchaw. Arvatavalt on epitaafi puitalusele üheks elemendiks maalitud Gösekeni perepilt. Kes täpselt pildil kujutatud on, pole teada, selle kohta puuduvad igasugused andmed. Ristpalgil on kujutatud Jeesust ristil, ühel pool tema ema Maarja ja teisel pool noorim jüngritest Johannes. Kiri risti tagaküljel ütleb järgmist: "Aastal 1682 on kõrgeauline väga lugupeetud ja õpetatud härra Heinrich Göseken, Kullamaa õpetaja, Läänemaa praost ja Tallinna Kuningliku Konsistooriumi assessor, seda Jumala auks, kiriku iluks ja endale kiriklikuks mälestuseks lasknud valmistada ja püstitada."
Heinrich Göseken on Kullamaa kogudust teeninud õpetajatest tuntuim. Ta sündis 1612.aastal Hannoveris. Õppis teoloogiat Rostocki ülikoolis aastail 1631 - 1634. Seejärel töötas koduõpetajana Rootsis ning täiendas end Königsbergi ülikoolis, kust 1637.a. siirdus Tallinna. 1638 - 1641 töötas õpetajana Harju-Risti ja Harju-Madise kogudustes. 1641 aastal asus ta õpetajana tööle Kullamaa kogudusse, kus töötas oma surmani 04.12.1681.aastal. H.Gösekeni tähtsaimaks tööks kogudusetöö kõrval tuleb pidada põhjaeestimurdelist käsiraamatut "Manuductio ad Linquam Oesthonicam" ("Juhatus eesti keele õppimiseks") aastast 1660. Selle teose juurde kuulus üle 9000 märksõna sisaldav saksa-eesti sõnastik, mis on enamasti varustatud ladina vastetega. Veel töötas H. Göseken selle heaks, et maarahvas võiks Piiblit lugeda oma emakeeles. Kahjuks ei jõudnud see töö lugejateni, kuid hilisemad piiblitõlkijad on ilmselt kasutanud ka tema poolt tehtut. Kullamaa kogudust teeninud õpetajatest tuleks veel nimetada Heinrich Gutsleffi, kelle poolt tõlgituna ilmus 1715.a. põhjaeestimurdeline Uus Testament.
Veel leidub Kullamaa kirikus 9 vana hauaplaati, milliste täpset vanust ja kuuluvust peale kahe, on raske kindlaks teha nende suure kulumise tõttu. Üks paremini säilinud hauaplaat on kiriku ümberehituse ajal tõstetud tornialuse ruumi seinale ja see kuulus Maydell`ite suguvõsale. Hauaplaat aga, mille kirjad on suhteliselt hästi säilinud, kannab endaga algusest peale salapära. Praegu asub see plaat kantsli ees, algne hauakoht keset kirikut on kaetud puitplaadiga. Selle all puhkas Würtembergi printsessi Augusta Carolina Friederica Luisa (sünd. 03.12.1764) põrm, kes salapärastel asjaoludel 16.sept. 1788.aastal Koluvere lossis suri ja maeti ilma igasuguse kirikliku talituseta Kullamaa kirikusse. Säilinud pärimused on kirevad ja kohati õige vastuolulised. Ilmselt jääbki see rohkem kui 200 aasta tagune sündmus meie jaoks saladuseks.
Nagu algul öeldud, sai kirikuhoone aastal 1868 juurde praeguse altariruumi ja muutus sellega piltlikult öeldes neljavõlviliseks. Järgmisel, 1869.aastal valmis kellatorn (kõrgus 46,1 m ). Koos uue altariruumi ehitamisega ehitati ka uus altar. Altari valmistas kohalik küla puusepp. Altarimaal, mis kujutab ristilöödud Kristust, on Carl Sigismund Waltheri töö aastast 1860. Nii ei ole meie kirikus vanast altarist midagi säilinud.
Väärtuslik on Kullamaa kiriku orel, mis on 1854. aastal ehitatud Carl Tantoni poolt. Orel on ühe manuaali, pedaali ja 12 registriga, ehitatud tugeva ja töökindlana. Orel sai põhjaliku remondi 1998.a. Christian Scheffler Orgelwerkstatt´i poolt. Orel on mehhaanilise traktuuriga. Kullamaa orelil on oma nooruspäevil palju mänginud helilooja Rudolf Tobias, kelle isa oli 24 aastat Kullamaa koguduse köster. Kullamaa orelil on R. Tobias viimistlenud mitmeid oma varasemaid helitöid. 1992.a. juunis jõudis Rudolf Tobiase põrm Berliinist tagasi kodumaale, puhkama oma vanemate kõrvale Kullamaa kalmistul.
Kirikut ümbritsevas surnuaias on säilinud rõngasrist aastast 1621, mis kannab huvitavat pealkirja: SITTA KODT MATZ. Rahvapärimus teab kõnelda: "Mats oli suurt kasvu mees, kes käis alati ringi suure kotiga, kuhu korjas teelt kõik hobusepabulad, väetas sellega põldu ja kasvatas nii vägevat rukist".
Tegelikkuses pole sellel legendil mingit kinnitust, sest ei leidu ühtki arhiividokumenti tõestamaks Matsi päritolu. Arvatavasti oli ta rikas mees, sest kinkis kirikule kroonlühtri. Omapärane kiri tema ristil on aga rannarootsi murdes ja tähendab umbes sama kui meie kirjutame ristile: "Siin puhkab Jumala rahus ..."