Kullamaa  kogudus tänapäeval. Koguduse ajaloost

Kogudus tänapäeval

Kullamaa koguduses tasus 2021.a. liikmeannetuse 140 inimest. Jumalateenistusi kokku peeti aruandeaastal 54. Ristimisi oli 6, leeritamisi 8, laulatusi ei olnud, matusetalitusi peeti 13. Koguduse eelarveline sissetulek 2021.a. oli 63 199,79 €. Eelarvelisi kulusid oli kogudusel 24 443,50 €. Keskmine liikmeannetus ühe liikme kohta moodustas 58,32 

Eesti_Evangeelse_Luterliku_Kiriku_Kullamaa_Puha_Johannese_Kogudus-aruanne_2022.pdf

2021.aasta aruanne

2020.aasta aruanne
2019.aasta aruanne


Koguduse ajaloost

Läänemaa usuelu algus jääb 13.sajandi algusaastaisse. Ajalooallikad annavad üsna täpseid daatumeid - põhjapoolne Läänemaa oli ristitud 1220.aastaks, lõuna-poolne 1226.aastaks. 1234.aasta septembris määrati kindlaks Saare-Lääne piiskopkonna piirid, piiskopiks nimetati dominiiklane Heinrich, kes valitses aastatel 1225 -1238.
Ülevaate ligi kaheksa sajandi jooksul toimunud olulistest arenguetappidest annavad Läänemaa Muuseumi toimetised I 1997 Digaris


Vanimad kirjalikud teated Kullamaa kihelkonnast pärinevad 1364.aastast: prohhiaalpreester Theodericus Vrese nimetamine Püha Johannese kiriku juurde Kullamaal (dokument, nn. Paavsti Bulla asub Vatikanis).
1389.a. nimetati preestriks Johannes Eldagessen. 
1524. - 1528.a. teenis Kullamaa kogudust  Johannes Lelow
Johannes Lelow alustas Kullamaa vakuraamatu /Wackenbuch von Goldenbeck/ pidamist, mida ajaloolased on nimetanud ka Kullamaa käsikirjaks. (Kullamaa käsikiri on tänaseni teadaolevalt esimene eestikeelne tekst aastaist 1524 - 1532, mille leidis 1923.a. Tallinna linnaarhiivis muistseid vakuraamatuid uurinud ajaloolane Paul Johansen. Eestikeelseid märkmeid on vakuraamatusse tehtud kahe erineva käekirjaga: esimene Johannes Lelow (1524 -1528) ja teine arvavatavalt tema järglane Kondreth Gulerth kuni 1532.a.)
16. sajandil hakati nõudma jumalasõna kuulutamist rahvakeeles ja vakuraamatusse on kirja pandud ka 3 palvet. Loe edasi veebilehelt "Histrodamus",  Kullamaa palved  
1528 - 1532   Kondreth Gulerth
Järgneva, umbes saja-aastase perioodi kohta on andmed üsna lünklikud.  Teatmeteos "Eesti Evangeelse Luteriusu kirikud" (B.Ederma, A. Jaik, 1939) annab järgmised andmed Kullamaa kogudust teeninud vaimulike kohta:
Peter von Gallenbeck  1564 - 1565,  Helwig Ficke 1568 -1585, Johann Salomo 1585 - 1598, Michel  Schlachter 1599, Theodor Budde 1601 - 1626, Helmold
zur Mühlen 1627 - 1641.
Alates Heinrich Gösekenist (13.04.1612 - 24.11.1681) on Kullamaa kogudust teeninud terve rida kuulsaid vaimulikke.
Heinrich Göseken oli aastatel 1641 - 1681 Kullamaa koguduse pastor, Lääne praostkonna praost ja Tallinna Kuningliku Konsistooriumi assessor. Ta oli Uue Testamendi tõlkija, riimilise lauluraamatu ja eesti keele grammatika autor.
Lühemat aega on Kullamaaga seotud olnud Johann Wolfgang Böcler (ordineeriti 08.09.1669 Kullamaa koguduse pastor adjunktiks, töötas Kullamaal 1670.aastani?), Reinhold Johann Riesenkamff 1683 - 1689 ja Barthold Strahlborn 1690 - 1709.
Heinrich Gutsleff oli Kullamaa koguduse pastor  aastatel 1710 - 1747. Tema teeneks oli muuhulgas piibli tõlkimine (mõeldud siinkohal Uue Testamendi tõlkimist, ilmus trükist 1715.a.), ka leeriõpetusega alustamine Kullamaal (leeriõpetus muutus evangeelses - luterlikus kirikus nõutavaks 1735.aastast).
Johann Ignatius on ilmselt kõige lühemat aega (4 kuud) kogudust teeninud vaimulik - ordineeriti 4.märtsil 1747.a. Kullamaa Püha Johannese koguduse adjunkt-õpetajaks ja sama aasta 11.juulist hakkas teenima Märjamaa Maarja kogudust. Oli aastatel 1747 - 1774 Maa-Lääne praostkonna abipraost, praost ja apellatsioonikohtu liige.
Järgmised tuntud mehed olid Joachim Heinrich Dahl, Kullamaa pastor 1748 - 1796. Viimased 10 aastat (1789 -1796) töötas temaga koos adjunktõpetaja  Carl Gustav Schultz , kes aastatel 1796 - 1844 oli järgmine koguduse õpetaja. Aastatel 1844 - 1848  oli õpetajaks tema poeg August Konstantin Schultz.
1849 - 1855 teenis kogudust Pontus Heinrich Johannes Paucker, kes oli ka 1849.aastast Kullamaa piibliseltsi esimees.
1855. - 1886.aastani oli õpetaja Paul Eberhard (vanem)
1886. - 1901.aastani Wilhelm Kentmann 
Pikka aega on veel Kullamaa koguduse õpetajana töötanud Arvid Brasche (1902 - 1931),  Henn Unt (1932 - 1946),    Martin Terasmaa (1949 - 1967),   Armand Leimann (1967 - 1977),  Ants Leedjärv (1977 - 2012), Lembit Tammsalu (2012 - 2020), Kari Antero Tynkkynen (2020 -